Tore näide koostööst!
Kohila gümnaasimui lapsed meisterdasid tehnoloogia tunnis lindude pesakaste ja kinkisid need meie lasteaiale. Nüüd on iga pesakasti jaoks lasteaia hoovil sobiv koht leitud ning need puudele kinnitatud ja ehk soovib mõni linnupaar juba sel kevadel end meie õuel sisse seada. Jääme põnevusega ootele.
Kevadkülv on täies hoos!
Meie lasteaias on sel kevadel plaanis rajada korralik aiamaa ja seetõttu on taimede ette kasvatamine võetud rühmades ette põhjalikumalt ja mahukamalt kui eelnevatel aastatel. Külvatud on igat sorti kraami - parikast tomatini ja kurgist kuumaasikateni. Lapsed on ettevõtmisest haaratud ja (üle)hoolitsevad taimede eest igapäevaselt.
Kohila lasteaes Sipsik keskkonna töörühma e-koosolek nr.6-20/21
Toimumise aeg: 25.03.2021
Osalesid: 11 töörühma liiget
Puudus: 1 liige
Koosolekut juhatas: Kaia Rungi
Protokollis: Marii Trakmann
Kaia tutvustab valminud Rohelise Kooli lipu taotlust
See on meie esimene taotlus ja seetõttu oli selle koostamine väga mahukas. Juhul, kui meie taotlus rahuldatakse, hakkab meie lasteaia hoonet ehtima Rohelise Kooli majalipp. Taotlus on koostatud meie tegevuse põhjal ja sisaldab mitmeid üritusi, kampaaniates osalemisi ja muid ettevõtmisi (liigirikkuse kaardistamine, käimispäev, rühmade matkad, taaskasutatavatest materjalidest jõulukaunistused, mänguasjade vahetus ja muud põnevad tegevused). Keskkonna töörühma kõige suurema saavutusena sel aastal kirjeldasime meeskonna mõtteviisi muutus. 2019 aastal viisime läbi esimese keskkonna ülevaatuse ja võtsime fookusesse need valdkonnad, mis meile tundusid, et vajavad sel hetkel kõige rohkem muutusi. Soetatud sai klapptoolid (2 tk). Prügikastid (sorteerijad) ja rattahoidikud (3 tk). Sel aastal oleks pidanud uue ülevaatuse tegema. Kuna vahetasime keskkonna töörühma juhti, siis asjad viibisid ja seetõttu jäi sel aastal see tegemata. Mais-juunis plaanime läbi viia uue ülevaatuse ja sel korral soovime kaasata ka lapsevanemaid. Uus küsimustik on koostamisel.
Ressursikulu aruandes kajastuvad numbrid näitavad, justkui oleksime oluliselt keskkonda hoidvamalt tegutsema hakanud aga see on peamiselt seotud viimase kahe aasta eriolukordadega - elektrit, vett ja muid ressursse kulub loomulikult vähem, kui lasteaed vaid osaliselt töötab. Sellega seoses ei saa me aga kahjuks tegelikke näite kätte ja oma tegevuse mõju ei ole hetkel võimalik täpsemalt fikseerida. Kindlasti ei tähenda see aga seda, et me ei peaks edasi mõtlema ja tegutsema viisil, kuidas ressursse säästlikumalt kasutada.
Taotlusesse läksid sisse mõned rühmade Rohelise Kooli suundadega seotud tegevused. Näiteks Sipelgate beebotidega prügi vedamine ja sorteerimine. Jaanijusside kalade mõõtmine (Kas vaal ja hai mahuvad Keila jõkke) ja Mesisummide pikemaajaline projekt – vee ja õhu temperatuuri mõõtmine. Koostöö huvigruppidega. Mõisakool, Kohila Gümnaasium ja koostöö lapsevanematega.
Ettepanekud: Info jagamiseks kasutavad osad rühmad ka SeeSaw keskkonda. Kaia lisab selle ka aruandesse.
Otsustati: Informatsioon teatavaks võtta ja kellel on parendusettepanekuid, siis hiljemalt 30.03 Kaiale teada anda.
Taimede ettekasvatus: iga rühm on midagi mulda külvanud, kuidas läheb ja mida külvatud on?
Põrnikatel – rukkola – et lapsed hakkaksid salateid sööma. Kurgid, maasikad, tomatid jpm.
Jaanijussidel – lilled said mulda, kurgi jaoks on natuke vara, paneme hiljem.
Sajajalgsed – Astrid, maasikafüüsialid, kirsstomatid, kibepipar.
Päikeseliblikad – Paprika, tomat. Lilled paneme varsti mulda.
Õnnetriinud –lilled ja salat ootavad ümberistutamist.
Mesisummid - kurk, tomat, maitserohelist ja mõned lilled
Sipelgad – Herned, kollased ja punased kirsstomatid, rukkililled, basiilik, petersell
Rõõmutirtsud – herned ja päevalilled
Aiamaa arengud – neid veel väga palju ei ole. Mõõdetud on aialapi suurus. Annika võtab aia materjali hinnapakkumise. Projekti kirjutasime sisse ja rahastuse saime kasvuhoonele (aga mitte sellisele nagu soovisime), kompostrid (soovisime 3, saime 2). Peenrakastid teeme ise vineeritehase tootmisjääkidest. Aiamaal saab tegutsema hakata, kui jää ära sulab, seejärel teeme täpse planeeringu, märgime selle maha ja alustame tegevustega.
Ettepanek: Teha niitmata ala mitmesse erinevasse kohta - saali akende alla ja teisele poole maja kahe värava vahele.
Otsustati: sel kevadel planeerime need 2 ala ja vaatame, kuidas need alad oma eesmärgi täidavad, vajadusel teeme muudatuse.
Kevadet otsimas.
Elu meie ümber on kummalisem ja muutlikum kui kunagi varem aga õnneks on midagi, mis toimib hoolimata kõigest. Selleks on kevade saabumine. Ta tuleb ja tuleb ja vahel tundub, et on juba kohal aga siis teeb talv veel tagasivaate ja murrab end uuesti kohale. Ometi ei jää see nii ja isegi lumekuhja alt võid leida juba killukese kevadet. Nii juhtus ka Rõõmutirtsude matkal, kus lapsed oskasid väga palju kevade märke leida ja oma "piltidele" püüda.
Rõõmutirtsud puid mõõtmas.
Meie lasteaia Rõõmutirtsude rühm paistab silma uute ja põnevate digilahenduste katsetajatena. Sel korral katsetasid nad rakenduse Actionbound võimalusi. Õpetaja tegi rakenduse lehel eelnevalt valmis teekonna koos põnevate ülesannetega ja kuna rühmas oli käsil just mõõtmise teema siis said ülesanded kõik selle teemalised.
Kui puude tüved said nööriga üle mõõdetud, mõõdeti omavahel kõik nöörid üle ja selgus, et kõige jämedam on meie aias vahtrapuu.
Kohila lasteaed Sipsik
Keskkonna töörühma koosoleku protokoll nr.5-2020/21
02.veebruar 2021.a. kl 13.15
Kohal: 10 keskkonna töörühma liiget
Päevakord: 1. Lasteais aiamaa kavandamine, töögrupi moodustamine, eesmärkide seadmine;
2. Rühmade taimekasvatusprojektid;
3. Rohelise lipu taotlusest:
4. Muud küsimused, sündmused.
ARUTATI:
1. Lasteaia õueala arenguplaanides on aiamaa rajamine. Õueala jooniseid analüüsides tundub aiamaa asukohaks kõige paremini sobivat suure ronila tagune ala. Ideaalis võiks sinna teha madala lippidest aia väikese jalgväravaga, mis aiamaa ala piiraks. Aiamaa peaks olema ühisomandis aga seal võiks ka olla võimalus just oma rühmaga mingi taimekasvatus projekt läbi viia. Sinna tuleks planeerida taimed, mis südasuvisel perioodil ilma suurema hoolitsuseta kasvaksid. Vaja oleks luua töörühm, kes selle planeerimise ja eelarvestamise töö enda peale võtaks. Lisaks oleks vaja läbi mõelda kasvatavate viljade valik ja planeerida vajalikud ostud (muld, aed, tööriistad, töökindad).
Otsustati: aiamaa töögrupi moodustavad: Kärt Meri, Annika Evisalu, Victoria Tobi, kõikide aiamaa-teemalised ettepanekud ja mõtted on väga oodatud. Töögrupp alustab aiamaa planeerimist.
2. Rohelise kooli tegevuste raames otsustasime, et iga rühm kasvatab ette taimi, mida saaksime kevadisel taimelaadal turustada ja oma rajatavale aiamaale istutada. Kõik keskkonna töörühma liikmed vastutavad oma rühmas selle plaani teostumise eest. Silva ostab mulda ja vajadusel seemneid. Kui rühmad soovivad ise seemneid ostma minna siis seda saab arvega teha Arleenikesest ja Konsumist. Ette kasvatatavate taimede valik tuleks rühmadel omavahel kooskõlastada. Taimi tuleks planeerida nii kevadiseks müügiks kui ka lasteaia aiamaa tarbeks. Aiamaale planeeritavate taimede kohta saab täpsustavat infot aiamaa töögrupi liikmete käest.
Otsustati: Esmased valikud - Sajajalgsed – tsilli, Põrnikad – kuumaasikad, Jaanijussid – kurgid. Ülejaanud meeskonnad arutavad teema omavahel läbi ja leiavad sobivad variandid.
3. Alustame Rohelise lipu taotluse koostamisega. Sellesse on oodatud kõikide keskkonna töörühma liikmete panus. Kaia jaotas taotluse osadeks, enda peale võtab taotluse üldosa ja lõpliku kokkupanemise ning keeleliselt ühtseks toimetamise. Ülejäänud töörühma liikmed jagunevad paarideks või kolmikuteks ja valivad dokumendist osa, mille koostamisse soovivad panustada.
Otsustati: Rohelise lipu taotlus jagati osadeks ja iga töörühma liige sai peatüki, mille täitmises osaleb-vastutab.
4. Üritused.
- Eelmisel nädalal toimus digikoristusnädal. Ettevõtmise tagasisidet saab anda meilitsi saadetud lingi kaudu. Palun seda kõikidel teha, teen sellest kokkuvõtte nii lasteaia blogisse kui ka RK võrgustikku;
- Sooja kampsuni päeva kohta hetkel täpsemat infot saabunud pole. Oleks tore selles ettevõtmises osaleda aga eelkonsultatsioonide käigus saime teada, et kütteperioodil temperatuuri üheks päevaks tuntavalt alandada on tehniliselt keeruline ja selle kulutõhusust tuleb kalkuleerida. Konsulteerime lasteaia soojatootjaga ja proovime leida mingi lahenduse.
- 9.-10.veebruar toimub Õnnetriinude rühma eestvedamisel mänguasjade vahetamise aktsioon. Videokuulutus on rühmadeni jõudnud ja seda tuleks igal võimalusel veel vanematega jagada, samuti rääkida ettevõtmise mõttest lastega. Proovime vältida eelmisel aastal suurt kurvastust tekitanud olukordi, kus unustamise tõttu polnud lapsel midagi vahetada;
- Varsti on kevad käes ja tuleb alustada kevadiste toimetustega. Sel kevadel rajame lasteaia hoovi niitmata ala, kus lastega taimi ja loomi jälgida saaksime. Ala rajame aia äärde Posti tänava värava ja parklavärava vahelisele alale. Silva hoolitseb selle eest, et Aare meie plaanist teaks ja selle ala niitmata jätab. Ala juurde tuleb paigutada selgitav silt, mille kujundab Kärt.
Protokollis Kaia Rungi
Algasid ettevalmistused aiandushooajaks!
Meie lasteaias on igal rühmal oma peenrakast ja lisaks sellele rajame sel kevadel ka köögivilja ja maitsetaimede aiamaa. Selle kõige tarbeks külvati rühmades mulda esimesed seemned. Lastega koos vaadati videosid seemnete tärkamisest ja taimekeste esimestest elupäevadest, valiti välja taimed, mis ettekasvatust vajavad ja külvitöö võis alata. Iga rühm leidis endale sobiva viisi ja vahendid, soetada tohtis vaid seemned ja mulla. Kõik muu vajaminev - istutusanumad, pulgad jne tuli kohandada majas olemasolevast kraamist või võtta kasutusele jäätmete hulgast. Suurte lõunapoole avanevate akendega lasteaiana oleme selliseks potipõllunduseks justkui loodud. Hoolitseda tuleb vaid kastmise ja varjutamise eest.
Kogukonna koostööst!
Kohila gümnaasiumi õpilased tegid loovtöö raames meie lasteaia Rõõmutirtsude rühmale linnu söögimaja. Maja leidis omale sobiva koha lasteaia hoovis ja väikesed ning suured Rõõmutirtsud hoolitsevad igapäevaselt, et maja külastajatel sealt endale midagi põske panna oleks. Suur aitäh õpilastele toreda võimaluse eest!
Mesisummid tutvusid Itaaliaga!
Mesisummi rühma lastel tekkis ühel päeval küsimus - millest makaronid küll tehtud on? Küsimusega pöörduti lasteaia koka poole ja kuna kõige parem viis asjas selgust saada on ikka ise järele proovida, otsustati koos makaroni- ehk pastategu ette võtta. Õpetaja Mari võttis samuti laste mõttesabast kinni ja otsustas pastateole lisaks veidi ka laiemalt Itaali maad ja selle kultuuri tutvustada. Ettevõtmisesse kaasati ka mei emaja liikumisõpetaja Terje, kes mõnda aega tagasi päris mitu aastat Itaalis elas, sealset kultuuri tundma õppis ja keelegi selgeks sai. Terje luges lastele itaaliakeelset raamatut ja lapsed kuulasid põnevusega.
Peale selle läks pastateoks: kaaluti jahu ja koksiti mune ning aina sõtkuti, sõtkuti sõtkuti. Osa taignast lasti üheskoos pastamasina vahelt läbi, tehti lintideks ehk tagliatelleks ja pisteti õhtusöögina nahka. Osa pastast vooliti sõrmede vahel gnocchi-laadseteks ja pakiti koju kaasa, et pastameistrid ka kodus oma uute oskustega kiidelda saaksid.
Elurikkus Sipsiku õuel. Meie lasteaial on suur ja avar õueala, kus võiks kasvada väga rikkalik taimestik ja elutseda paljud putukad. kahj...
