Elurikkus Sipsiku õuel.

Meie lasteaial on suur ja avar õueala, kus võiks kasvada  väga rikkalik taimestik ja  elutseda paljud putukad. kahjuks oleme me pikki aastaid kogu oma hooviala korralikult niitnud ja seetõttu väga mitmete taimede ja putukate eluks vajalike tingimusi hävitanud. Nüüd see enam nii ei ole - meie hoovis on koguni 2 erinevat ala, kus me enam ei niida. alad said valitud niiviisi, et üks asub väga päikeselises kohas ja teine hoopis varjulises, suurte puude all. Nii saame jälgida ja võrrelda erinevates tingimustes kasvavate taimede ja putukate elu. Et niitmata alast meie aias hoolitsemata mulje ei jääks, panime üles ka vastavd sildid, mille raamimiseks ja püstitamiseks kasutasime "teise ringi" aknaraame ja lauamaterjali. 

 Üheskoos toidu ülejaakide vähendamise poole!

Meie lasteaia pere soovib ka panustada toiduraiskamise vähendamisse ja teha oma poolt kõik, et kõik lastele toiduks keedetu/küpsetatu ka laste kõhtu jõuaks. Selleks rajasime lasteaia hoovi ühise söögiala, kus kõik koos nüüd hommiku- , lõuna- ja õhtusööke nautida saame. Sellise lahenduse puhul jääb ära toidu jagamine 8 rühma nõudesse ja nii saame väga hea ülevaate ülejäävast toidust. Lisaks saame oma maja menüüd analüüsida ka sellest vaatevinklist, millised toidud lastele enam maitsevad ning lastega koos arutada, miks mõni söök nii väga suupärane neile ei tundu. Kõige krooniks on see hea võimalus koos olemiseks ja tegutsemiseks, et "meie"-tunne veelgi süveneks. 

 Oleme õigel teel!

Tunneme uhkust ja suurt rõõmu, et meie pingutusi ja tegevusi on hinnatud rahvusvahelise keskkonnamärgisega "Roheline Lipp". Tunnustusega kaasneb aga kindlasti kohustus ja vastutus, teha endast kõik olenev, et meie lasteaiapere tegevus oleks jätkusuutlik ja keskkonda säästev. Oleme sellist mõtte- ja tegevusviisi juba pikalt oma majas oluliseks pidanud ja neid põhimõtteid ka lastele jaganud. 

Täna tunustuseks saadud lipuga mööda lasteaia hoovi ringi käies küsisid lapsed, et miks ma lippu lehvima ei pane. Näitasin ja selgitasin, et lipul puudub varras, mille otsas see lehvida saaks. Rõõmutirtsu rühma lapsed olid just matkale minemas ja varsti jõutigi tagasi rohelisele lipule väga hästi sobiv "roheline" varras kaasas. Aitäh Silverile, kes sobiliku varda kohe metsa jõudes välja otsis ja seda siis kogu matka vältel kaasa vedas ning lõpuks lasteaed toimetas. Meie lapsed oskavad juba vastutustundlikult ja keskkonda hoidvalt mõelda ja tegutseda. 

 Ravimtaimi kogumas!

Meie lasteaia rühmad on oma  kevadised matkad sidunud kasuliku tegevusega. Matkateel või -sihtpunktis kogutakse muude vahvate tegevuste hulgas ka ravimtaimi, millest siis talviste matkade ajal kaasavõtmiseks teed keedetakse. Lapsed on väga agarad korilased, lihtsa vaeva ja lühikese ajaga koguneb kogu talvevaru. Korjamas on käidud nii nurmenuku õisi kui ka kõrvenõgeseid. 

 

 

 Lasteaia aiamaa rajamine.

Tasapisi võtab ilmet meie lasteaia aiamaa. Lisaks rabarberile on laste abiga mulda saanud juba ka esimesed marjapõõsad. Põõsaste valikul said lapsed kaasa rääkida ja nii saidki kõigepealt istutatud must- ja punanesõstar, tikker ja kultuurmustikas. Niipea kui põõsad maha said, hakkas osa lastest juba marju ootama aga paraku võtab see ikka veidikene veel aega. 

 Sipsiku meeskond metsa istutamas!

Meie meeskonna mitu liiget käib igapäevaselt tööl autoga ja seda seetõttu, et teist võimalust lihtsalt pole. Autosõiduga tekitatud CO2 jalajälje kompenseerimiseks võtsime plaani kevadel puude istutamise talgud korraldada. Mõeldud-tehtud - eile just see ettevõtmine teoks saigi. Ilm soosis meid ja peale tööpäeva veetsime paar tundi koos looduses tegutsedes ja oma kätetööd nautides. Nagu iga korralik talgutöö, lõppes ka meie pingutus maitsva kapsapiruka söömisega. Koostegemises peitub jõud!

 Jaanijussid käisid nurmenukke vaatlemas!

Jaanijussi rühma lapsed otsustasid oma iganädalase matka käigus uurida veidi põhjalikumalt imeilusaid kevadlilli, nurmenukke. Rühma õpetajad tegid omale selgeks  Eestimaa Looduse Fondi kampaania Eesti otsib nurmenukke juhendi ning matkal leitud nurmenukud kaardistati. lastele pakkus selline põhjalikum lille uurimine väga suurt huvi, nad on tähelepanelikud ja väga täpsed uurijad. 

 Rõõmutirtsud tegid tutvust mesilaste eluga!

Rõõmutirtsu rühmal on käsil putukatega tutvumise projekt. Uusi teadamisi ja põnevat avastamist on jätkunud küllaga. Täna oli mesilastega tutvumise päev ja lastele käis neist töökatest ja huvitavatest meemeistritest rääkimas lasteaia majandusjuhataja Silva, kelle hobiks on mesindus. Põnev oli nii lastel, kui täiskasvanutel. 

 

 Päikeseliblikad linnulaulu kuulamas ja kevadlilli otsimas!

Päikeseliblika rühma lapsed võtsid ette 2,5 km pikkuse jalutuskäigu. Retkel märgati mitmeid erinevaid linde ning kuulati erinevate lindude laulu. Lapsed tuvastasid laulu järgi ära metsvindi ja varese. Kevadlilledest märkasid lapsed ülaseid, sillasid, võililli, varsakapju ja nurmenukke. 

 Ōnnetriinude õppekäik jõe äärde!

Õnnetriinu rühma lapsed käisid uurimas kevadist Keila jõge ja jõeäärt. Ringkäik pakkus lastele palju pōnevaid leide - erilisi teokarpe, kopra näritud puu ja palju, palju konnapoegi. 

 Meie lasteaia aiamaa!

Sel kevadel alustasime oma lasteaia aiamaa rajamist. Seni on iga rühm oma aiandushuvi saanud rakendada aknalauapõllunduse ja ühe peenrakasti toel aga nüüd laienevad võimalused veelgi. Näpistasime ühe maalapi lasteaia suurest õuealast, ehitame sellele aiakese ümber ja hakkame seda liigirikkaks maitsetaimede ja köögiviljade kasvualaks kujundama. PRIA toel saime oma aiamaale soetada kasvuhoone ja kiirkompostri, mis ühe korraliku aiamaa juurde ju ikka kuulub ja eile oli see tähelepanuväärne päev, mil meie aiamaale sai istutatud esimene taim - rabarber. Istutajatene olid suure töö tegijateks Mihkel ja Robin, kes loodavad väga veel enne kooli minekut üht rabarberi kooki saada.

 Sipsiku pere talgud!

Täna olid meie majas kevadised talgud ja jällegi sai kinnitust ammu teda tõsiasi, et koostöös peitub jõud. Tehtud sai väga palju traditsioonilisi kevadtöid ning mitmeid toimetusi, mis juba mõnda aega tegemist ootasid. Kord sai majja löödud liivakasti mänguasjade hulgas ja tööriista kuuris, mudaköögi nõud löödi läikima ja iga viimne kui aianurk korrastatud. Kõige mahukamaks  ja raskemaks tööks osutus kompostri ümber kolimine lasteaia uue aiamaa nurka, kuid üheskoos saime ka sellega hakkama. Ilm soosis ettevõtmist, päike kuldas meie päeva ja väike lapike Kohilast sai puhtamaks ja kaunimaks. 

 Õuesõppe päev!

Meie lasteaias ühildati rahvusvaheline õuesõppe päev sel aastal Sipsiku käimispäevaga. Kuna väga paljud lapsed hetkel lasteaias ei käi, mõtlesime ka neile.  Oma traditsioonilist käimisringi läbides joonistasime kogu raja täis põnevaid ja innustavaid sõnumeid ning ülesandeid, et kodustel lastel oleks perega käimisringi läbides põnev ja meeleolukas. Muuhulgas sobis ettevõtmine ka käimasoleva kampaaniaga Liigu Raplamaal 2021 https://www.liiguraplamaal.ee/?fbclid=IwAR0cpYtzyM5zjIUcDPx2X0Coc7UAT9940ZQgqqbw60QXxY9vceYl6ZRWzw8 

 Kevad on käes!

Selge märk sellest, et kevad on tõeliselt käes on see, kui meie lasteaia kokad kipuvad õue. Ilmad muutuvad järjest soojemaks ja toas ei taha enam keegi istuda. Nii sai täna lasteaia lõkkeplatsile püsti pandud pop-up köök ja hommkupuder valmis lõkkel. Loomulikult pisti see puder ka seal samas lõkke kõrval pintslisse.

 Putukate uurimine!

Rõõmutirtsude rühma lapsedtundsid huvi erinevate putukate, nende eluviiside ja toimetamiste kohta. Just nii sai rühmas alguse putukate projekt. Laste huvist ja juba olemas olevatest teadmistest ülevaate saamiseks koostati põhjalik ja ülevaatlik mõistekaart, mis kogu edasist uurimistegevust juhib.

Igal lapsel on nn oma putukas, kellega nüüd lähemat tutvust tehakse ja kellest projekti lõpul kaaslastele ükst tore esitlus kokku pannakse. Alustati projektori abil suurendatud putuka plakatite joonistamisest ja maalimisest aga ees seisab veel palju-palju põnevat avastamist.

 

 Tore näide koostööst!

Kohila gümnaasimui lapsed meisterdasid tehnoloogia tunnis lindude pesakaste ja kinkisid need meie lasteaiale. Nüüd on iga pesakasti jaoks lasteaia hoovil sobiv koht leitud ning need puudele kinnitatud ja ehk soovib mõni linnupaar juba sel kevadel end meie õuel sisse seada. Jääme põnevusega ootele.

 

 Kevadkülv on täies hoos!

Meie lasteaias on sel kevadel plaanis rajada korralik aiamaa ja seetõttu on taimede ette kasvatamine võetud rühmades ette põhjalikumalt ja mahukamalt kui eelnevatel aastatel. Külvatud on igat sorti kraami - parikast tomatini ja kurgist kuumaasikateni. Lapsed on ettevõtmisest haaratud ja (üle)hoolitsevad taimede eest igapäevaselt.

 Kevadet otsimas.

Elu meie ümber on kummalisem ja muutlikum kui kunagi varem aga õnneks on midagi, mis toimib hoolimata kõigest. Selleks on kevade saabumine. Ta tuleb ja tuleb ja vahel tundub, et on juba kohal aga siis teeb talv veel tagasivaate ja murrab end uuesti kohale. Ometi ei jää see nii ja isegi lumekuhja alt võid leida juba killukese kevadet. Nii juhtus ka Rõõmutirtsude matkal, kus lapsed oskasid väga palju kevade märke leida ja oma "piltidele" püüda. 

 Rõõmutirtsud puid mõõtmas.

Meie lasteaia Rõõmutirtsude rühm paistab silma uute ja põnevate digilahenduste katsetajatena. Sel korral katsetasid nad rakenduse  Actionbound võimalusi. Õpetaja tegi rakenduse lehel eelnevalt valmis teekonna koos põnevate ülesannetega ja kuna rühmas oli käsil just mõõtmise teema siis said ülesanded kõik selle teemalised.  

Kuna lasteaia hoovis leidub erinevaid puid piisavalt siis aiast välja polnud vaja minnagi. Teekonda juhtis nool, mille suunas tuli liikuda ja kohale jõudes ülesanne täita. 

 

Kui puude tüved said nööriga üle mõõdetud, mõõdeti omavahel kõik nöörid üle ja selgus, et kõige jämedam on meie aias vahtrapuu.

 Algasid ettevalmistused aiandushooajaks!

Meie lasteaias on igal rühmal oma peenrakast ja lisaks sellele rajame sel kevadel ka köögivilja ja maitsetaimede aiamaa. Selle kõige tarbeks külvati rühmades mulda esimesed seemned. Lastega koos vaadati videosid seemnete tärkamisest ja taimekeste esimestest elupäevadest, valiti välja taimed, mis ettekasvatust vajavad ja külvitöö võis alata. Iga rühm leidis endale sobiva viisi ja vahendid, soetada tohtis vaid seemned ja mulla. Kõik muu vajaminev - istutusanumad, pulgad jne tuli kohandada majas olemasolevast kraamist või võtta kasutusele jäätmete hulgast. Suurte lõunapoole avanevate akendega lasteaiana oleme selliseks potipõllunduseks justkui loodud. Hoolitseda tuleb vaid kastmise ja varjutamise eest.